WHO hoiatab, et antibiootikumiresistentsus võib saada ülemaailmse tervise peamiseks surmapõhjuseks

Võtme avastamine
Kõrge ravimiresistentsuse määraga riikide arv on suurenenud: WHO jälgitavast 114 riigist 75% teatas, et tavaliste bakterite (nagu Escherichia coli ja Klebsiella pneumoniae) resistentsuse määr esmavaliku antibiootikumide suhtes ületas 50% ning olukord oli eriti tõsine mõnes madala ja keskmise sissetulekuga riigis.

„Superseente” levik: multiresistentne Candida auris on levinud enam kui 40 riigis, kusjuures ravimiresistentsus olemasolevate seenevastaste ravimite suhtes on kuni 90% ja suremus raskelt haigestunute seas kuni 60%.

Surve meditsiinisüsteemile: Levinud operatsioonide (näiteks keisrilõike ja liigeseproteesimise) ning keemiaravi riskid on antibiootikumide ebaõnnestumise tõttu järsult suurenenud, mis võib viia tagasi „antibiootikumide-eelsesse ajastusse“.

Põhjused ja väljakutsed
Kuritarvitamine ja väärkasutamine: Mõnes riigis saab antibiootikume osta ilma retseptita ning nende liigse kasutamise probleem põllumajandussektoris on silmatorkav.

Teadus- ja arendustegevuse stagnatsioon: Viimase 30 aasta jooksul on turule toodud vaid kaks uut antibiootikumi ning ravimifirmad on madala kasumi tõttu teadus- ja arendustegevusest loobunud.

Ebavõrdsuse probleem: Mõnes Aafrika osas on testimisvõimsus ebapiisav ja tegelikke ravimiresistentsuse andmeid võidakse alahinnata.

Globaalsed reageerimismeetmed
WHO kutsub kõiki riike üles rakendama riiklikku antibiootikumiresistentsuse tegevuskava ja teeb ettepaneku:

Algatus „Üks tervis”: antibiootikumide kasutamise reguleerimise koordineerimine inimeste, loomade ja keskkonna valdkonnas.

Innovatsioonifond: G20 riigid on lubanud investeerida 500 miljonit USA dollarit uute antibiootikumide uurimis- ja arendustegevuse toetamiseks.

Avalik haridus: Hiina, India ja teised riigid on käivitanud reklaamikampaaniaid teemal "Antibiootikumide ratsionaalne kasutamine".